FAQ
Prindi

Expand all | Collapse all

General Info

  • 1 - Mis on avatud juurdepääs (Open Access) ?

    Open Access on vaba, tasuta, online juurdepääs teadusinformatsioonile, millel puudub tavapärane kirjastajate poolt määratud autoriõiguse piirang. Open Access hõlmab dokumente, mida teadlased vabalt avaldavad sisaldades eelretsenseeritud ajakirjade artikleid, konverentside materjale ja erinevat tüüpi andmestikke. Open Access põhimõte annab võimalused teaduse väljundite maksimaalse nähtavuse ja kättesaadavuse saavutamiseks ning seeläbi uueks kasutamiseks teadustöös.

    Oleme kogunud hulga ressursse avatud juurdepääsu kohta, täpsemat vaata siit:  seotud lingid

  • 2 - Milleks avatud juurdepääs?

    Avatud juurdepääs teadmistele, informatsioonile ja andmetele on esmatähtis kõrghariduses ja teadustöös aga ka laiemalt kogu ühiskonna pidevaks arenguks. Juurdepääsu informatsioonile saab suuresti parandada. Viimaste aastakümnete teadustööde tulemuste digitaliseerimine ja digitaalne kirjastamine näitavad kaugenemist "paberiajastust". Paranenud juurdepääs on aluseks teadmiste edastamisele (õpetamine), uute teadmiste loomisele (teadustöö) ja teadmiste olulisuse tõstmiseks (kodanikuühiskond). Selle üldine põhimõte on, et avalikult rahastatud teadus peaks olema avalikkusele kättesaadav.

  • 3 - Mis on OpenAIRE?

    OpenAIRE eesmärk on toetada Open Access'i (OA) kasutamist Euroopas. OpenAIRE propageerib laialdaselt Open Accessi poliitika laialdast kasutuselevõttu ja realiseerimist vastavalt Euroopa Teadusnõukogu Rakendusameti teadusnõukogu Open Accessi direktiivile ja Euroopa Komisjoni käivitatud Open Accessi pilootprojektile.

    Kolmeaastane OpenAIRE projekt loob teadlastele infrastruktuuri, millega toetada teadlasi Euroopa Komisjoni OA pilootprojekti ja Euroopa Teadusnõukogu Rakendusameti Open Accessi direktiivi ellu rakendama. OpenAIRE projekti käigus luuakse 27 riikliku ja regionaalse koostöökontori võrgustik, et tagada teadlastele kohalik abi. Projekti raames luuakse OpenAIRE portaal ja repositooriumite võrgustiku e-infrastruktuur. Samuti tagab see repositooriumi teenuse kasutamise võimaluse ka nendele teadlastele, kellel puudub juurdepääs institutsionaalsesse või valdkonnal põhinevasse repositooriumisse.

    OpenAIRE kolm peamist eesmärki on:
    1. Ehitada teadlastele tugistruktuurid FP7 teaduslike publikatsioonide hoiustamiseks, luues selleks konsultatsioonipunktide võrgu 27 riikliku Open Accessi koostöökontori toimimise ja koostöö abil Euroopas.
    2. Elektroonilise infrastruktuuri loomine ja haldamine, et opereerida nii eelretsenseeritud artiklite kui ka teiste oluliste väljaannetega (eeltrükkidega või konverentsi publikatsioonidega). See viiakse ellu portaali abil, mis on väravaks kõikidele antud e-infrastruktuuri pakutavatele teenustele alates juurdepääsust teaduslikele publikatsioonidele (otsing ja sirvimine) kuni lisafunktsioonideni (nt. kasutamisstatistika).
    3. Töötada koos erinevate valdkondade ühendustega, et leida nõuded, kasutuspraktikad, töövood, andmemudelid ja tehnoloogiad, määramaks mida hoiustada ja kättesaadavaks teha ning suunata erinevaid teaduslikke andmestikke hoiustama koos teiste teaduslike publikatsioonidega.

  • 4 - Kust leida OpenAIRE põhisuunad?

    Ava OpenAIRE põhisuunad.

  • 5 - Millised on ERC Teadusnõukogu suunised avatud juurdepääsuks?

    ERC nõuab, et kõik Teadusnõukogu poolt rahastatud teadusprojektide eelretsenseeritavad väljaanded hoiustataks repositooriumitesse ja tehakse kättesaadavaks avatud juurdepääsu põhimõttel soovitatavalt kohe pärast avaldamist ja igal juhul mitte hiljem kui 6 kuu pärast avaldamist. Loe täpsemalt selle kohta ERCi suunistest.

  • 6 - Mis on Open Access pilot 7. raamprogrammis?

    Loe edasi Open Access pilot in FP7.

  • 7 - Millised autoriõiguse küsimused võivad tekkida?

    Ise-arhiveerimine ehk "Roheline avatud juurdepääs (Green Open Access)" ei riku autori või kirjastaja autoriõigusi. Endakirjutatud artiklite autoriõigused kuuluvad autoritele ja kirjastajad vajavad nende avaldamiseks nõusolekut. Kirjastajad taotlevad sageli autoriõiguseüleandmist, mõnikord isegi kohe, kui artikkel on just saadetud ajakirjas avaldamiseks. Autorid võivad hoopis otsustada oma autoriõiguse säilitada ja anda kirjastajale avaldamislitsentsi. Igal juhul peaksid autorid vältima kirjastajatega selliste kokkulepete sõlmimist, mis ei võimalda neil täita Euroopa Komisjoni avatud juurdepääsu nõudeid.

    Kui soovite rohkem teada autoriõiguse seoses avatud juurdepääsuga::

    Head lähtekohad on JISC/SURF Copyright toolbox site ja Creative Commons veebileht. Paljudel riikidel on spetsiaalne riiklik avatud juurdepääsu veebileht, mis tavaliselt sisaldab samuti infot autoriõiguse kohta. Euroopa Komisjon samuti pakub teavet ja abi, nt Euroopa intellektuaalomandi õiguste kasutajatoe European IPR Helpdesk kaudu. 

  • 8 - Millised Open Access ajakirjad ja kuidas neid leida?

    Üks võimalus rakendada avatud juurdepääsu põhimõtete on avaldada Open Access ajakirjas. Need ajakirjad teevad oma artiklid kätte saadavaks tasuta, arveldades avaldamine teenuse eest enne töö avaldamist, mitte pärast avaldamist läbi tasuliste tellimuste. Open Access avaldamise kulud võib sageli arvata teadusuuringute teiste kulude hulka, nii et raha tuleb läbi uurimistöö rahastaja, mitte läbi raamatukogu eelarve. Muidugi finantside esialgne allikas on sageli sama (riiklik rahastamine).

    Open Access ajakirjade hulk kasvab kiiresti, enamik teadusvaldkond on nüüdseks juba esindatud. Ulatusliku nimekirja OA ajakirjadest annab portaal Directory of Open Access Journals, DOAJ.

  • 9 - Millised on Open Access repositooriumid ja kuidas neid leida?

    Avatud juurdepääsuga repositooriumid (Open Access Repositories) on spetsiaalselt loodud andmebaasid hoiustamaks, digitaalse levitamise ja haldamaks akadeemilise töö väljundeid nagu teaduslikke artikleid, et teha need vabalt kättesaadavaks. Avatud juurdepääsuga repositooriumid võivad olla kas seotud asutuse või osakonnaga või seotud teadustöö valdkonnaga või teemaga, st. institutsionaalsed või temaatilised repositooriumid.

    Kui kasutate OpenAIRE hoiustamise juhendit, juhatatakse teid sammu-sammult läbi töövoo ja kui võimalik suunatakse sobivasse repositooriumisse. OpenAIRE kasutab portaali Directory of Open Access Repositories, OpenDOAR.

    OpenDOAR ja seega OpenAIRE ei pruugi olla kõikehõlmav. Pöördu OpenAIRE kasutajatoe poole, kui sobiva repositooriumi leidmine ei õnnestu. Kui sul ei ole juurdepääsu sobivale repositooriumile, saate hoiustada oma artikleid OpenAIRE avatud repositooriumis (OpenAIRE Orphan Repository).

  • 10 - Mis on valdkondlikud või teematilised repositooriumid?

    Teematilised repositooriumid on ühe või mitme kitsama teadusvaldkonna teadustöid haldav repositoorium.
    Klassikalised näited: ArXiv.org ja PubMed.

  • 11 - Mis on institutsionaalne repositoorium?

    Institutsionaalne repositoorium on repositoorium, mida haldab ja peab mõni istitutsioon - väga sageli raamatukogu. Repositoorium kogub, haldab asutuse/insitutsiiooni teadustöö tulemusi ja teeb need Internetis kättesaadavaks.

  • 12 - Kui teie asutusel puudub institutsuionaalne repositoorium?

    Kui teie asutusel puudub institutsionaalne repositoorium ja ei leia sobivat  temaatilist repositooriumi kuhu publikatsioone hoiustda, siis võiteoma artikli talletada OpenAIRE avatud repositooriumis.

  • 13 - Mis on OpenAIRE ‘avatud reopsitoorium’?

    Kui teil ei ole juurdepääsu OpenAIRE nõuetele vastavale institutsionaalsele või temaatilisele repositooriumile, OpenAire avatud (orphan repositoorium, (haldaja: CERN) võimaldab talletada teie artikleid vastavalt Euroopa Komisjoni OA ja ERCi juhistele.

  • 14 - Mis on rahvuslik avatud juurdepääsu infokeskus?

    The Rahvuslik avatud juurdepääsu infokeskus ühendabriiklikul tasandil ühelt poolelt teadlasi, teadusasutusi ja poliitikakujundajaid ja teiselt poolt OpenAIRE projekti teenuseid. Riiklik avatud juurdepääsu infokeskus tegevus eesmärk on pakkuda toetust vastavalt Euroopa Komisjoni Open Access pilootprojetile.

    Rahvuslik avatud juurdepääsu infokeskus aitab teil leida sobiva repositooriumi oma riigis, võib vastata teie küsimustele seoses avatud juurdepääsu põhimõtete, Euroopa Komisjoni Open Access pilootprojekti, autoriõiguse küsimuste, riiklike eri reeglite ning eeskirjade kohta ja nii edasi.

    Põhimõtteliselt iga rahvuslik avatud juurdepääsu infokeskus võib pakkuda vajalikku teavet seoses OpenAIRE, avatud juurdepääsust üldiselt ja Euroopa Komisjoni Open Access pilootprojektiga. Nad suunavad vajadusel küsimused edasi spetsialistidele, eriti siseriiklikke küsimusi, nagu autoriõigus jne.

  • 15 - Kas OpenAIRE pakub OpenSearch-i?

    Jah, OpenAIRE võimaldab OpenSearch-i. Kirjelduse leiate siit:: http://www.openaire.eu:8380/dnet-web-generic/openSearchDescriptor

  • 16 - Kas OpenAIRE on harvestitav?

    Jah, seda saab harvestida. OpenAIRE rakendab OAI-PMH protokolli. Palun minge http://www.openaire.eu:8280/is/mvc/oai/oai.do?verb=ListRecords&metadataPrefix=DMF

For Researchers

  • 17 - Millal ja kus hoiustada?

    Teadlased peaksid hoiustama oma trükis avaldatud artiklid või käsikirjade lõplikud variandid oma töökohaks oleva uurimisasutuse repositooriumis. Kui see pole võimalik, tuleks leida vastav temaatiline repositoorium. Kui teadlasele tööd andval uurimisasutusel pole oma avatud juurdepääsuga repositooriumi ja kui pole leida ka vastavat avatud juurdepääsuga temaatilist repositooriumi, võib ta hoiustada oma artikli OpenAIRE avatud repositooriumis.

     

  • 18 - Mida hoiustada?

    Institutionaalses või valdkondlikus repositooriumis peab hoiustama ühe järgnevast:
    • Avaldatud versioon: kirjastajapoolne viimane versioon tööst, sh. kõik eel-retsenseerimise, toimetamise, keeletoimetamise ja kujundamise  käigus tehtud  muudatused (tavaliselt PDF-fail).
    • Lõplik käsikiri, mis on ajakirja poolt avaldamiseks heaks kiidetud, sisaldab kõiki eel-retsenseerimise käigus tehtud  muudatusi aga mitte kirjastajapoolset kujundust (“post-print” versioon).

  • 19 - Millal hoiustada?

    Toetuse saajad on kohustatud andma andast parima, et elektrooniline koopia oleks tasuta ja elektooniliselt kättesaadav kõigile, kas läbi institutsionaalse või valdkondliku repositooriumi, nii pea kui võimalik aga mitte hiljem kui:
    • 6 kuud teemavaldkondade „Tervis”, „Energeetika”, „Keskkond (sh kliimamuutus)”, „Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad” (2. allteema) ja meetme „Teadustöö infrastruktuurid” (e-infrastruktuurid) projektidel põhinevate publikatsioonide puhul
    • 12 kuud teemavaldkondade „Sotsiaalmajandus- ja humanitaarteadused” ja meetme „Teadus ühiskonnas” projektidel põhinevate publikatsioonide puhul. Valitud kuude arv peab vastama kuude arvule asjaomases 7. raamprogrammi toetuslepingus (vt eritingimus 39).

  • 20 - Millised on mittehoiustamise tagajärjed?

    Juhised Guidelines for the EC FP7 ja ERC Guidelines soovitavad tungivalt hoiustamisnõuet täita. Teadlased peavad oma publikatsioonidele avatud juurdepääsu kindlustamiseks andma oma parima. Euroopa Komisjoni 7. raamprogrammi juhised näevad ette, et kui seda nõuet ei saa täita, peate Komisjoni sellest informeerima ja esitama kirjastajapoolse keeldumiskirja. Juhiste esitatud tingimused on sellised, et kirjastajatel pole mingit põhjust koostööst keelduda. Järjest rohkem on tõendeid selle kohta, kuidas avatud juurdepääs väljaannetele suurendab nende nähtavust ja kasutamist. On ka selgeks saanud, et avatud juurdepääsuga kirjastamine ei tee halba ei teadlasele, tema asutusele, uurimistööle ega ka trükis avaldamisele. Seega pole mingit põhjust juhistele mitteallumiseks, nende täitmine ainult suurendab võimalikku kasu.

  • 21 - Mida teha, kui kirjastaja ei luba mul artiklit arhiveerida?

    Kui kirjastaja ei luba teil oma artiklit repositooriumisse arhiveerida, nõuab EK avatud juurdepääsu poliitika, et autor kontakteeruks kirjastajaga. Teil palutakse kirjastajat informeerida EK avatud juurdepääsu nõuetest ja paluda, et ta teeks oma harilikust kirjastamispoliitikast erandi, mis võimaldaks teil neid nõudeid täita. Oluline on saada kirjastajalt kirjalik luba. Kirjastajale kirjutamiseks ja temalt oma kirjastuslepingu muutmise palumiseks on olemas kirjavorm, mille leiate siit leheküljelt: Abi – Euroopa Komisjonilt. Kui kirjutate kirjastajale, et küsida luba juba avaldatud materjali uuesti kasutamiseks on parem adresseerida kiri toimetajale või autoriõigustega tegelevale töötajale kui kasutada kirjastuse üldist e-meili aadressi. Peab olema selgesti näha, et küsimus tuleb autorilt ja et see on oluline osa kirjastaja ning autorivahelistes suhetes.

  • 22 - Mida tähendab “peab andma oma parima”?

    Euroopa Komisjoni avatud juurdepääsu juhis soovib, et kui autor kavatseb oma artikleid saata mõnda ajakirja(desse) otsiks ta informatsiooni nende kirjastamismudelite ja autoriõiguse/litsenseerimispoliitikate kohta (nt. ROMeO kaudu). Kui kirjastuse tegutsemisprintsiibid ei võimalda teil EK grandilepingu nõudmisi täita, võite kirjastusega läbirääkimisi pidada kirjastuses kasutatavate autoriõiguse põhimõtete muutmiseks või paluda luba teatava embargoperioodi jooksul isehoiustamiseks. Kui läbirääkimised ei anna tulemusi, tuleks mõelda arikli avaldamisele mõnes teises ajakirjas. Kui selgub, et kooskõlas 39. eritingimusega pole võimalik artiklit avaldada, tuleb Komisjoni sellest informeerida ja saata neile kirjastaja keeldumiskiri.

  • 23 - Kuidas oleks võimalik täita avatud juurdepääsu nõudeid juhul, kui minu asutusel ei ole repositoorium

    Kui teie asutusel ei ole oma institutsionaalset repositooriumi ja pole ka võimalik leida vastavat temaatilist repositooriumi saate oma artikli hoiustada CERNis majutatud OpenAIRE avatud repositooriumis.

  • 24 - Kui olen artikli oma asutuses hoiustanud, kas peaksin selle siis ka avatud repositooriumisse panema?

    See pole vajalik. Avatud repositooriumi võite kasutada siis, kui ühtegi teist avatud juurdepääsu võimalust peale reeglitele vastava OpenAIRE repositooriumi pole käepärast. Kui teie repositoorium vastab OpenAIRE reeglitele on selle metadata tsentraalselt kogutav ja teie publikatsioon on OpenAIRE portaali kaudu nähtav.

  • 25 - Kui olen artikli oma asutuses hoiustanud, kas seda on võimalik OpenAIRE portaali kaudu leida?

    Kui teie asutuse repositoorium vastab OpenAIRE nõuetele, kogutakse sellest tsentraalselt metaandmeid ja ka teie publikatsioon on OpenAIRE portaali kaudu nähtav. Te võite oma repositooriumi halduri käest uurida, kas teie asutuse repositoorium vastab OpenAIRE nõuetele.

  • 26 - Mis on publitseerimislitsents?

    Publitseerimislitsents on autori ja kirjastaja vaheline publitseerimisleping. Erinevalt paljudest teistest publitseerimislepingutest ei anna see autoriõigusi üle kirjastajale. Autor säilitab oma autoriõiguse ja annab kirjastajale “ainulitsentsi teadusliku töö reprodutseerimiseks ja edastamiseks ning veel teatavaid teisi publitseerimiseks vajalikke õigusi”. See jätab autorile õiguse oma artikli avatud juurdepääsuga repositooriumisse arhiveerimiseks. Näidislitsentsi leiate leheküljel JISC/SURF Copyright Toolbox . 
     
    Kui soovite kindlustada, et ka teistel isikutel oleks edaspidi õigus teie tööd kasutada ja korduvkasutada, võite paluda oma kirjastajat:
    * teie töö kohe Creative Commons litsentsi alusel välja anda, või
    * piirata eksklusiivsete õiguste kehtimisaega ja teie töö pärast nende lõppemist Creative Commonsi litsentsi alusel välja anda.
    Need valikud on võimalik lisada teie publitseerimislitsentsi. Paljud kirjastajad ühendavadki juba publitseerimislitsentsi ja Creative Commonsi litsentsi. Mõned kirjastajad nõuavad teie töö sellistel tingimustel avaldamiseks artikli töötlemise eest tasu. Neid tasusid võib maksta projektieelarvest ja nad kuuluvad projekti kestmisajal täielikule kompenseerimisele.

  • 27 - Minu materjalid on juba minu võrguleheküljel. Kas repositooriumi on veel vajalik?

    Jah! Enamus digitaalseid repositooriume vastab tehnilistele normidele ja võimaldab ühisotsingut paljudest arhiividest (Open Archives Initiative’s Protocol for Metadata Harvesting OAI-PMH). Seega on repositooriumisse hoiustatud e-materjale palju lihtsam leida kui üksikutel võrgulehekülgedel asuvaid. Mitmed suured otsingumootorid nagu Google või Google Scholar eelistavad OAI repositooriumite materjale ja esitavad need otsingutulemustes esikohal. Repositooriumid tegelevad materjalide pikaajalise säilitamisega. Teadlane võib asuda järgmise teema juurde, tema kodulehekülg võib muutuda, kui aga tema e-artiklid asuvad repositooriumis on nende juurde viivad lingid püsivad ja tekstid loetavad ning kättesaadavad.

  • 28 - Kas minu asutusel/repositooriumil on tarvis kirjastaja nõusolekut minu artikli arhiveerimiseks?

    See pole vajalik. Enamasti piisab SHERPA/RoMEO võrgulehekülgedel (http://www.sherpa.ac.uk/romeo/) äratoodud kirjastajate tegutsemispoliitikast. Kui te ei anna oma autoriõigust kirjastajale üle, vaid lepite temaga kokku  publitseerimislitsentsi üle, pole rohkem kokkuleppeid tarvis.

  • 29 - Kuidas toimub kontroll tööde erinevate variantide üle? Sama variant repositooriumis ja ajakirjas?

    Euroopa Komisjoni OA pilootprojekt ja ERC juhised näevad ette, et avatud juurdepääsu kaudu tehakse kättesaadavaks kas käsikirja lõppvariant või artikli ajakirjas avaldatud variant. Enamasti hoiustatakse käsikirja retsenseeritud, parandatud ja toimetatud lõppvariant – sama variant, mille kirjastaja trükki annab. Mõned kirjastajad lubavad kasutada kirjastuse kujunduse ja tähefontidega lõplikku PDF-faili, sel juhul on mõlemad variandid identsed. Muidu võib trükikiri küll erineda, kuid repositooriumi variandi tekst on identne ajakirjas avaldatuga, kui välja arvata juhuslikud korrektoriparandused, mis on pärast käsikirja üle andmist sisse viidud.

  • 30 - Kas Euroopa Komisjoni ja kirjastajate vahel on sõlmitud leping võimaldamaks avatud juurdepääsu?

    See pole vajalik. Enamasti piisab SHERPA/RoMEO võrgulehekülgedel äratoodud kirjastajate tegutsemispoliitikast. Kui te ei anna oma autoriõigust kirjastajale üle, vaid lepite temaga kokku publitseerimislitsentsi üle, pole rohkem kokkuleppeid tarvis.

  • 31 - Mida tähendab isearhiveerimine ehk Green Open Access?

    Isearhiveerimine tähendab, et autor hoiustab oma lõpliku käsikirjavariandi (eel- või järeltrüki) või ilmunud artikli oma asutuse või temaatilisse repositooriumisse.

    Green Open Access ehk ‘Roheline tee’ tähendab, et kirjastaja tegutsemisreeglid lubavad autoril oma käsikirja lõppvarianti, olgu siis eeltrükina (enne retsenseerimist) või järeltrükina (pärast retsenseerimist), repositooriumisse hoiustada. Mõned kirjastajad lubavad avaldatud variandi PDFi hoiustamist.Sherpa/RoMEO andmebaas annab infot suurema osa kirjastajate ja ajakirjade tegutsemisreeglitest.

  • 32 - Kust leida infot kirjastajate avatud juurdepääsuga ja isearhiveerimisega seotud tegevuse kohta?

    SHERPA/RoMEO andmebaasist võib leida infot enamiku teadusajakirjade ja kirjastajate standardsete arhiveerimisreeglite kohta. Kasutajale ajakirjade erinevast käitumisest kiire ja selge ülevaate andmiseks kasutatakse andmebaasis erinevaid värvilisi tähistusi.

  • 33 - Kas hoiustatud väljaande metaandmeid saab muuta?

    • Kui olete hoiustanud oma publikatsiooni asutuse repositooriumisse, peate kontakteeruma selle repositooriumi administraatoriga. 
    • Kui olete hoiustanud oma publikatsiooni OpenAIRE portaali kaudu, ei ole neid võimalik vahetult muuta. Saatke oma soovOpenAIRE Helpdeskile.
    • Kui te kasutate OpenAIRE avatud repositooriumi, siis on võimalik metaandmeid muuta enne publikatsiooni lõplikku sisseandmist. Pärast seda, kui publikatsioon on vastu võetud, saatke andmete muutmiseks kiri aadressile OpenAIRE.Support@cern.ch.

  • 34 - Kas hoiustatud publikatsioone on võimalik andmebaasist eemaldada?

    • Kui olete hoiustanud oma publikatsiooni asutuse repositooriumisse, peate kontakteeruma selle repositooriumi administraatoriga. 
    • Kui olete hoiustanud oma publikatsiooni OpenAIRE portaali kaudu, ei ole seda võimalik vahetult eemaldada. Saatke oma soov OpenAIRE Helpdeskile. 
    • OpenAIRE avatud repositooriumist on publikatsiooni võimalik eemaldada kuni selle lõpliku sisseandmiseni. Pärast seda, kui publikatsioon on vastu võetud, saatke selle eemaldamiseks kiri aadressile OpenAIRE.Support@cern.ch.

For Repository Managers

  • 35 - Mis juhtub, kui minu repositoorium ei vasta OpenAIRE nõuetele?

    This means that any FP7/ERC- funded publications within the Open Access pilot subject areas in your repository can not be harvested and so will not be found through the OpenAIRE portal.

  • 36 - Do I need to adapt my repository?

    In order for OpenAIRE to harvest and connect publications to the related EC FP7 grant aggreement and to calculated the share of Open Access versus non-Open Access publications we do require repositories to adapt to the OpenAIRE Guidelines. These are low-barrier requirements for OAI-PMH compliant repositories that builds on oai_dc and the DRIVER Guidelines.

  • 37 - Milised on OpenAIRE suunised?

    The OpenAIRE Guidelines are simple metadata specifications for repositories that need to be OpenAIRE compliant. After complying to the OpenAIRE guidelines, the repository will become the single entry point for researchers that want to deposit FP7 publications.

  • 38 - Kuidas teha repositooriumi OpenAIRE nõetele vastavaks?

    The OpenAIRE Guidelines for repository managers give an overview of the requirements in order to make your repository compliant.

  • 39 - Are there any standard repository software that are OpenAIRE compliant ?

    Yes, at the moment major repository applications like Dspace, Eprints are OpenAIRE compliant, as are a number of national and local systems. Moreover the Open Journal Systems, used by thousands of journals around the world, is OpenAIRE compliant.

  • 40 - Mida ma pean tegema, enne repostitooriumi registreerimist kui OpenAIRE nõuetele vastav?

    Please make sure you have an ec_fundedresources set and that it contains at least one record.

  • 41 - I have an non-empty ec_fundedresources record but the validation still fails.

    Please make sure that you have set up correctly your ListIdentifiers and GetRecord verbs for your ec_fundedresources records.

  • 42 - My repository is not shown in the validator's OpenDOAR list or is not part of OpenDOAR. What can I do?

    For the time being, only OpenDOAR repositories may register in OpenAIRE. If your repository is in OpenDOAR but is not shown in the validator's list, please contact us through the OpenAIRE Helpdesk

  • 43 - Mis on OAI-PMH?

    OAI-PMH (Open Archives Initiative’s Protocol for Metadata Harvesting OAI-PMH) - defineerib üheselt reeglid, standardiseerib juurdepääsu repositooriumi sisule, üle HTTP protokolli, metaandmete pärimiseks. Päringu vastuseks on kindlal kujul XML.
    The OpenAIRE Guidelines builds on OAI-PMH v.2.0

  • 44 - Kuidas ma saan teada suunad ja soovitused repositooriumi loomiseks?

    On mitmeid juhendid repositooriumi loomiseks - soovitame vaadata  DRIVER suunised.

  • 45 - Millised on erinevused DRIVER suunistega?

    The purpose of DRIVER was to connect repositories in Europe, and make them interoperable. The purpose of OpenAIRE is to make FP7/ ERC publications visible. To achieve this and allow central harvesting of FP7/ ERC publications, repositories must comply with some minimum technical requirements.

  • 46 - Kui sageli OpenAIRE nõuetele vastavad repositooriumid harvestitakse?

    Standardsagedus on üks nädal.